Karge hommik

Jõin mina toas kohvi ja vahtisin aknast seda roosiõite kobarat, no ei saanud muud teha, kui võtsin aparaadi ja tegin klõpsaka ja siis veel ühe ja pärast seda kobisin kooli.

Nutsakad

Paberinutsakas siin ja nutsakas seal, korvike võtab nad vastuõige pea.

Sulg, see kraabib paberit, kirjutusmasin taob tabelit.

Kirjanik on juba väsind aga kirjastus aina käsib.

Homme on raamat letil aga kirjaniku härra sööb tabletti.

Kuu on möödas ja raamatud otsas mis sa ikka kirjanik kostad.

Nõudlus aina suureneb, kirjastus ütleb „Ole õnnelik, sul parem elu veel ees.“

Autorile

Ta kirjutab raskeid ridu,
Ridu mida suudab mõista vaid tema,
tema, kes on näinud ja kogenud nii palju.
Ta kortsudes on kõik need raskused
ja rõõmud, mured ja võitmised.
Olla sisimas nii tugev, saada üle
kõigest, mis surub teda vastu maad - see on tahe,
see on elujõud, mis peegeldub ta silmis.
Read, mis tulevad raske tööga on justkui
tugeva adra liikumine üle kivise põllu.
Lugeja suudab vaid vaevu aru saada mida
need read tähendavad, neid ridu ei murra keegi.

Pildid

Jooksin täna mööda maailma ringi ja komistasin piltide otsa

Vaikus koos suitsuhaldjatega

Pimedate ööde fotod hakkavad juba päid tõstma.

Sügis

Võtke kuidas tahate

Udu mässib end. . .

Veel viimane leheke kiigub puul,
veel kiigub kõrreke veesilmas.
Mu ümber mähkub udu - nii vaikselt, nii jõuliselt.
Ma hingan, mu kehasse tungib see sama niiske õhk.
Kuu piilub öökardina tagant, kuskil kauguses kraaksatab vares.
Mis on varesel muret, kas ootab ta teise vastust?
Korraga on vaikus, vaikus mida võib purustada ka samblale kukkuva nööpnõela mütsatus.
Udu aina enam ja enam mässib end ümber minu, ma sulgen silmad ja ma justkui heljuks nende samade puude kohal ja mind tervitaksid linnud.

Kuu

Vahest on ka selline kuu ilus, mis siis, et ta ei ole hetkel täiskuu aga ilus on ikkagi.

Vaikselt hakkan vaatama sedasi

Ja kaugel need jõululaadsed tootedki on.

Äkitsi nüüd on kõigile midagi

Seekord lõpetan enda katsetamised ja vaatan kuidas fotograafias edasi toime tulla.

Valgus varju taga

Ikka jätkan uurimist kuidas saaks muuta põnevamaks Teie nägemust fotograafiast.

Kõik on peaaegu äge

Mitte, et mulle üüratult meeldiks enda vana teemat jälle tsurkida arvates, et siis midagi lähebki paremaks. Vaatenurk asjale on uus kuna kasutusele sai võetud valge paber. Kuidas need kujundid kellegi jaoks joonistuvad on nägemuste erinevus. Täna jäi ära kuullaagri kuulide lisamine just tehnilistel põhjustel, aga ärge iial öelge, et see ei võiks saada võimalikuks. Aitäh Teile.

Siis kõik. . . . .

ei peagi olema alati ilus värviline või särama.
Vahest ongi hea, kui saad enda sisimas olnud kujutised kasvõi natukenegi reaalsuseks muuta.

Tükid

Mõelge, kui tundub hea siis öelge.

Näitus

Laupäeval sai avatud enda fotode näitus Tallinnas Kännukuke raamatukogus