Mõtisklus

Oli külm ja valge talv, läbi ta sai see meie karge ja põhjamaine talv. Tuleb vaikselt, ent kindlalt kevad ja koos sellega tärkab kõik nii ilus ja hurmav. Ka linnud on muutunud häälekaks kes siin, kes seal, igal ühel on tegemisi üle pea. Kuldnokk see vilistab viit ja otsib pesapaika siit. Ma songin mullas jah selles niiskes ja veel talve hõngulises kohas, kuhu varsti tulevad maitsetaimed, kes tänavad meid, et me oleme andnud neile jälle uue hingamise. Mu hinges on rõõm, mu hinges on vabadus, tunda seda mida eelmine kord ei olnud, mida ei leia, mida ei saa, mida lihtsalt tuleb hetkel ja vaid nüüd. Kevad on tõesti käes, see väike kuid imeline hetk, see hetk, mida peab jälle hakkama kunagi ootama, see mille nimel on talv mulle alati olnud tuhandeid kordi ilusam kui mis tahes teine aeg .