Täna hommikul läksin mina enda õue ja järsku jäi mulle silma kuidas mingi sipelgas tassib endast 2x suuremat puukoore tükki. Kuna mul on kivisillutis siis nendest kraavidest tal ikka andis üle ronida kuid ta tegi seda äärmise sihikindlusega. Järsku oli talle takistuseks mõned rohukõrred, mis plaatide vahelt välja turritasid ja nagu noaga lõigatud see sipelgas muutus hoopis teiseks olendiks. Sikutas enda asja sinna ja kuna see takistus oli ees siis sinna paika ta selle jättis ja pistis plagama.
Siit järeldus, et kas meie, inimesed, oleme ka siis nagu sipelgad, et teeme ja teeme midagi äärmiselt täpselt ja lõpuks on meil savi, et mis ja kuidas ja las teised teevad siis edasi kui tahavad.
Head suve Teile ja kui midagi huvitavat märkan siis ikka kajastan siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar