Piisk kukub piisa järel ja mulda tekib auk, ma seda vaatama jään ja mu kõrval kasvab murulauk.
Tuleb päike ja kuivatab piisad ma end sirutan ja minekule sean.On vihmast märg asfalt ja tammetõrud läigivad nii rõõmsalt. Kuskil siil end kerra veab ja natuke turtsub, öeldes "Ole hea, las ma puhkan veidi." Aeg kulgeb ja veereb õhtusse taas.