Aeg meie ümber

Ma tean, et Teile ei meeldi kujundid, Te tahate näha loodust või kõike muud mida tava inimene elus näeb või kuuleb. Ma kohe ei saa üle sellest, et täiesti tavalised asjad nagu arvuti kasti taga olevad augud või siis mõned pisikeste kumerustega kaablid teha põnevaks. Teha põnevaks on ehk vale sõnakasutus aga ütleme siis, et muudame nad atraktiivsemaks Teile.

Ilmselt paljud kisendavad, aitab sellest jurast, tee midagi normaalset, näita meile lõvi või valget jääkaru või paaviani aga fotograafia ei vali, fotograafia vaid talletab selle hetke mida kaamera taga olev operaator koges. Kas kunst on see, kui sa näed valges paberis võimaliku fotot või hoopis see, kui sa oled peaaegu suremas lõvi lõugade vahel või hoopistükis see, et oled kaljul ja keegi teeb sealt alla hüpates enesetapu?

Millal tuleb aeg, kui keegi avastab, et teate fotograafia ongi surnud ja me seisame tühjal väljal?